Palvused
Ühispalvused on kloostrielu kese ning nende kaudu saab Taizé vaimsust viia ka oma kodukohta.
Palvuse pidamiseks piisab ka paarist-kolmest osalejast. Palvuse vorm ei nõua palvuse osalejalt kitsamaid teoloogilisi teadmisi ega liturgiliste elementide tundmist. Palvuse kava on lihtne ja oikumeeniline ning ei tekita seeläbi peavoolukirikutes liturgilisi või teoloogilisi erimeelsusi.
Palvused koosnevad meditatiivsest korduvate salmidega palve laulmisest, Piibli lugemisest ja vaikusest. Lühikesed laulud väljendavad usutõdesid, mis aina korrates jäävad kergesti meelde ning õige pea hakkavad tööle inimese olemuses. Laulmise oluline eripära on laulda neid enesest läbi, mitte teistele. Taizé laulude tekstid on peamiselt psalmide osad või piiblitekstid ning lihtsad lühikesed palved. Taizé laulud ja piiblitekstid kuuluvad järgneva vaikusega kokku ning annavad ruumi Jumalale olla lähedal ning kõneleda meiega.
Häid juhendeid Taizé palvuste korraldamiseks ning kogu Eestit hõlmava palvuste KUUKAVA leiad Eesti Taizé Sõprade kodulehelt laudate.ee. Samuti leiad lehelt viiteid ja linke, mis on abiks muusikutele ja lauljatele.
Ühispalvus Taizé lauludega
Palvus võib alata uhe või kahe meditatiivse lauluga.
Psalmi võivad lugeda üks-kaks inimest või laulda solistid. Pärast igat salmi laulavad kõik koos „Halleluuja“ (Taizé laulikust laulud nr 68-79). Selle asemel, et lugeda tervet psalmi, on parem valida psalmist ainult mõned kesksemad salmid. Sobivad näiteks psalmid 34, 42, 62, 73, 84, 98, 100, 103, 121, 139.
Enne evangeeliumi lugemist lauldakse Kristuse valguse ulistuseks nn valguse laul (nt „Me pimeduse sees“, „Valgusta me südameid“, „Meie pimedus pole pime“). Valguse laul võimaldab palvusest
osa saada ka lastel, kes laulmise ajal ette astuvad, hoides käes peenikesi põlevaid vahaküünlaid, et süüdata õlilamp või vastavale alusele asetatud küünlad. Võib teha ka nii, et lapsed süütavad küünla ja viivad evangeeliumilugeja ette. See sümbol meenutab meile, et isegi kui me oma isiklikus elus või kogu inimkonna elus oleme umbritsetud pimedusest, siis Kristuse armastuse valgus on see, mis ei kustu iialgi.
Valitud piiblitekstid on lühikesed, lihtsalt mõistetavad ja kannavad endas evangeeliumi mõtet, Jeesuse ütlemisi või lunastustööd. Piiblitekst peaks olema mõistetav ilma vähimagi seletuseta.
Piiblitekstile järgnev mõtisklev laul juhatab sisse vaikuse.
See ei ole käsukorras sisemuse vaikseks sundimine, kasutades mingit meetodit ning tekitades teatud laadi sisemist tühjust, vaid sellega anname pigem Kristusele lapseliku usaldusega loa meie sees palvetada. Ja nõnda võime ühel päeval avastada, et Kristus ise elab meie olemuse sugavustes. Üks pikem vaikus (viis kuni kümme minutit) toimib paremini kui palju lühikesi vaikusehetki. Kui vajalik, võib tasane taustmuusika aidata summutada välist müra.
Vaikusele järgnevad eelnevalt ettevalmistatud eest- ja/või tänupalved. Üks või kaks inimest loevad vaheldumisi palveid ja iga üksiku palve järel lauldakse kas „Kyrie eleison“ (Taizé lauliku laul nr 80-91),
„Gospodi pomiluj“ (nr 103-108) või lausutakse mõni kohalikus koguduses kasutatav vormel (nt „Issand, võta meid kuulda“). Pärast varem ettevalmistatud eest- ja/või tänupalveid võiks anda aega spontaansete isiklike palvete jaoks. Need peaksid olema lühikesed ja suunatud Jumalale – see ei ole õige hetk
pidada kõnesid, avaldamaks teistele oma isiklikke arvamusi või mõtteid. Igale spontaansele eestpalvele võib samuti järgneda „Kyrie“ või „Gospodi“. Eestpalvete osa lõpeb Meie Isa palvega, mille järel sobib teha näiteks lühike kokkuvõttev lõpupalve.
Palvus lõpeb ühe või mitme meditatiivse lauluga.
Palvuste kalender
- 18:00, 13. mai 2024 – Palvus Taizé lauludega Kaarli kirikus
- 18:00, 15. mai 2024 – Palvus Taizé lauludega Peeteli kirikus
- 19:00, 17. mai 2024 – Palvus Taizé lauludega Mustamäe kirikus
- 18:00, 20. mai 2024 – Palvus Taizé lauludega Kaarli kirikus
- 19:00, 24. mai 2024 – Palvus Taizé lauludega Mustamäe kirikus
