Taizé vennaskond
Taizé vennaskond on Lõuna-Burgundias Taizé külas asuv oikumeeniline vennaskond, mille rajas 1940. aastal teoloogiatudeng Roger Schultz (1915-2005). Teise maailmasõja keeristes alguse saanud kogukond on oma eesmärgiks seadnud lepituse mittekristlaste ja kristlaste vahel. Vendade ühise elu alussambad on PALVE, TÖÖ ja KÜLALISLAHKUS.
Tänapäeval kuulub vennaskonda üle saja venna, kes elavad vastavalt mungaordu tavadele – abielutuses, varaühisuses ja priori ehk autoriteedi tunnustamises. Vennad elavad üksnes oma tööst ega võta vastu annetusi. Vendade igapäevaelu koosnebki peamiselt palvest, tööst ja sisemisest vaikusest, milles Jumal saab kohal olla. Inimesest väljaspool oleva püsiva teadvustamine muudab alandlikuks, avatuks ja usaldavaks. Varaühisus on märk ka solidaarsusest kõikide inimeste, eriti vaestega. Oikumeeniast annab tunnistust ka vennaskond ise, sest sinna kuuluvad vennad erinevatest kristlikest konfessioonidest, rahvustest, kultuurist ja ühiskonnast. Ühtsus tähendab selles kontekstis koos palvetamist ja elamist kogukonnas.
Taizé ja noored
Taizé vennaskonna olulisim panus oikumeenilisse liikumisse on sõnum: LEPITUS ALGAB KODUST. Taizés asuv Lepituse kirik sümboliseerib samuti dialoogi ja ühtsuse olulisust. Vennaskond võtab igal aastal vastu tuhandeid noori, näidates külalislahkust ja vastutulelikkust, sest “See on Kristus ise, keda me külalise isikus vastu võtame”. Vennad külastavad ka ise noori erinevates maades, et mõista kohalikke rõõme ja muresid paremini. 1969. aastal tuli mõte luua ühenduslüli Taizés veedetud aja ja igapäevaelu vahel läbi Noorte Kontsiili, millest kujunes 1978. aastaks rahvusvaheline aastavahetuse kokkutulek mõnes suuremas Euroopa linnas ning mis kannab “Usalduse palverännaku” nimetust.
„Võõrad võivad aidata meil märgata Kristuse kohalolu ning taibata taaskord, et tema jääb meiega alatiseks. (…) Kas me julgeme uuesti teele asuda mitte enam üksi, vaid koos teistega ning vastastikku rikastada üksteist ühisel teekonnal?” (vend Matthew, Taizé kogukonna juht aastast 2023. Sõnum aastaks 2024)
Taizé ja Eesti
Taizé vaimsus on seotud tagasihoidlikkuse, lihtsuse ja kristliku müstikaga, milles inimhing kohtub vahetult reaalselt lähedaloleva Jumalaga. “Juba lihtne igatsus Jumala järele on usu algus,” kirjutab vend Roger. Selline mõtteviis on olnud vastus paljude inimeste Jumala-otsinguile. Nii jõudsid Taizé laulud ja kirjad ka Eestisse ning äratasid siinsetes inimestes huvi Taizé vaimsuse vastu. Alates 1989. aastast Nõukogude Liidu lagunemisel said eestlased võimaluse osaleda ka Taizé aastavahetuse kokkutulekutel ning külastada Taizé kodukloostrit. Palju aastaid raudse eesriide taga olevate noorte jaoks olid need kohtumised suurepäraseks võimaluseks kogeda kristlikku ühtsust erinevate kultuuride taustal. Sellest ajast said alguse ka regulaarsed Taizé palvused Eesti kirikutes.
„Jumal ei sunni ennast peale. Ta laseb meil vabalt armastada või mitte armastada.“ (Vend Roger)
